Liina räägib, et Roomas on tohutult külm ja tal on koduigatsus, Las Palmase kodu muidugi, ja et pirxi igatseb ka sajaga :) Ja külmus tuletab talle meelde Eestit ja siit järjekordne tõdemus, et reality sucks :S
Igatahes, kooli asju ajama, dokumente allkirjastama ja meie filoloogia osakonna mentor Herrera oli uskumatult hoolitsev ja armas, et kohe hea tunde ja naeratusega lahkus Pirx kabinetist ;)
Kodus ootasid mind ees Chiara ja Francesco, aga kui neiu ära läks, sõime Francescoga tortillat, mille Pirx tegi ja mis Frale väga maitses nagu alati, no ta sööb nagunii kogu aeg ja talle maitsevad kõik toidud alati :P Alguses püüdis viisakusest ainult tüki proovida, aga hiljem küsis ikka, et Pirx, kas sa sööd selle kõik ära? :P
Aga õhtul läksime Marini ja Katre ja Kaja ja tema poisiga (kõik eestlased, kes siin vähegi olla saavad) Ibexisse ühte klaasseinetega baari õues ja pooleldi sees, kus toimus järjekordne erasmuslaste iganeljapäevane pidu.
Igatahes, kooli asju ajama, dokumente allkirjastama ja meie filoloogia osakonna mentor Herrera oli uskumatult hoolitsev ja armas, et kohe hea tunde ja naeratusega lahkus Pirx kabinetist ;)
Kodus ootasid mind ees Chiara ja Francesco, aga kui neiu ära läks, sõime Francescoga tortillat, mille Pirx tegi ja mis Frale väga maitses nagu alati, no ta sööb nagunii kogu aeg ja talle maitsevad kõik toidud alati :P Alguses püüdis viisakusest ainult tüki proovida, aga hiljem küsis ikka, et Pirx, kas sa sööd selle kõik ära? :P
Aga õhtul läksime Marini ja Katre ja Kaja ja tema poisiga (kõik eestlased, kes siin vähegi olla saavad) Ibexisse ühte klaasseinetega baari õues ja pooleldi sees, kus toimus järjekordne erasmuslaste iganeljapäevane pidu.
Teemaks ol valge riietus ja siis sai tasuta sisse. Oii see oli kaif piidouu. Tantsisime hullupööra ja tegime osade kahtlaselt naiselike meeste üle nalja, kes kindlapeale olid mariconid. Otsige tõlge :D
Leppisime Marini ja Albertoga kokku, et homme teeme rannapäeva ja tõuseme kell 11, mis mulle kohe üldse ei meeldinud, aga noh… võib erandeid teha ju. Ja koju umbes poole 4 ajal koos Marini Katre ja Albertoga ja äktiselt märkasime paseol ühte imelikku hunnikut… nagu kaugelt ei saanud aru ja kui lähemale jõudsime, siis tüdrukud pistsid kiljuma, pööritasid silmi ja jooksid minema. See oli kilpkonn, hästi suur.. mingi pool meetrit korda pool meetrit. Aga ta oli kutu ja sellepärast tsiikadel halb hakkaski… mina ja Alberto jäime ilusti paigale, ma tahtsin pilti teha ja Alberto lihtsalt vaatas eemalt ja ütles siis nukralt: “Tortuga es un poco muerto”
Leppisime Marini ja Albertoga kokku, et homme teeme rannapäeva ja tõuseme kell 11, mis mulle kohe üldse ei meeldinud, aga noh… võib erandeid teha ju. Ja koju umbes poole 4 ajal koos Marini Katre ja Albertoga ja äktiselt märkasime paseol ühte imelikku hunnikut… nagu kaugelt ei saanud aru ja kui lähemale jõudsime, siis tüdrukud pistsid kiljuma, pööritasid silmi ja jooksid minema. See oli kilpkonn, hästi suur.. mingi pool meetrit korda pool meetrit. Aga ta oli kutu ja sellepärast tsiikadel halb hakkaski… mina ja Alberto jäime ilusti paigale, ma tahtsin pilti teha ja Alberto lihtsalt vaatas eemalt ja ütles siis nukralt: “Tortuga es un poco muerto”
No hay comentarios:
Publicar un comentario