11.10

Käisime koolis, pildistasime salaja telefoniga neid hulle präänikuid meie ajaloo tunnist ja jõudsime suht hilja koju, sest buss sõitis meilt nina alt kohe ära ja pidime ootama kaua. Otsustasime Carrefourist toidupoest Las Arenases läbi hüpata, sest meil oli Breezerite isu. Ja neid leiab vaid meie teada sealt… kõige lähemalt. Tulime koju ja mõtlesime, et tahaks kartuleid teha, et tükk aega pole enam kartuleid söönud, aga imelik oleks ju meie korterikaaslastele nüüd mitte pakkuda. Mõlemad siis köögis pabistasime, et kes siis ikkagi küsib, et kas Francesco tahab ka proovida. Lõpuks võtsime julguse kokku. Muidugi tahab proovida. Ja siis muudkui ta asjatas seal meie juures köögis: küsis mis üks asi on, ja teine, ja et miks me seda teeme ja nii edasi. Lõpuks sai valma, katsime ilusti laua ja lasime hea maitsta. Polnud paha ;) See muidugi oli nii naljakas kuidas Fra võttis endale nii vähe, ja näha oli, et ta tahtis juurde, aga ei julgenud. Pakkusime mitu korda, millest mõned korrad ta tõstis endale juurde natuke, aga näha oli, et talle maitses ja tahtis veel. Komplimendid meile. Ja lõpuks küsis kaks korda ise, et kas ta võib veel võtta :D Ja viimaks jäi veel kuskil pool kaussi kartuleid üle, ja mõtlesime, et jätame lauale, et kui tahab, saab näpata. Aga siis tuli Tommaso koju ja tegid veel kala endale ning küsisid, et kas nad võivad meie ülejäänud kartulid ära süüa :D Loomulikult:D Enivei, läksime mingi poole üheks Marini poole koos teise eesti tüdrukuga peoks ette valmistuma, ja siis Wilson clubi tantsima. Noo oli küll täitsa klubi moodi. Isegi tantsupõrand oli ja muusika, mille järgi sai saba keerutada. Kuid siis algas neil seal mingi missivõistlus või klubitüdrukuvalimine, ja meid saadeti tantsukalt minema. No tõesti, olgem ausad, see oli rohkem bitchivõistlus. Üks tüdruk koledam kui teine, ühel võdisevad pekid rohkem ja kõigil on jalas kitsad number-paar väiksemad teksad, millel on nööbid lahti nii alla kui võimalik. Niisis, väga kaua me seda välja ei kannatanud, nii et ma ei teagi, kes seal selle asjanduse kinni pani :P Edasi läksime kõik MomaClubi, mis oli samuti selline kitsuke klubimoodi asjandus. Mitte küll nii hea muusikaga, tegelkult muusika sakkis seal täiega, aga koht iseenesest hea, ainult et jube kallid joogid: Ron & cola maksis 6 euri. Röövimine! Leidsime ka Francesco sealt ja üsna pea lahkusime kolmekesi koos kodu poole. See oli nagu selles suhtes eriti hull õhtu, et me vist rääkisime Francescoga kõigest. Tee peal alustas ta miskipärast teemaga, et peame Pirxile ka mehe leidma, et mis mõttes mulle ei olegi veel keegi siin meeldima hakanud.. kiirelt vaja leida.. ja see teema mulle ei meeldinud. Igasugune paaride moodustamine on alati niiii tobeee!! Veel koduski istusime kolmekesi laua taga ja jutustasime, nii et magama saime alles pool 6 :D

Musinäod Momaclubis

Ajeeee